Erasmus+ projekt "Ole valmis homseks: noorte varustamine katastroofide ennetamise oskustega"

Loomise kuupäev 30.05.2025

Erasmus+ projekt "Ole valmis homseks: noorte varustamine katastroofide ennetamise oskustega", mis toimus Türgi linnas Sakarya 19-26.05.2025, oli korraldatud TÜRGI Looduskatastroofide ja Suurõnnestuste Riigiameti (AFAD) poolt.

 

Projektis osalesid kuus parimat Eesti Merekooli teise kursuse õpilast:

21LJ rühmast Meribell Rüütel, Marten Eerik Saarna, Ingar Umb ja Ilja Tšekmarjov ning

25LM rühmast Sander Nermann ja Romet Koha.

Õpilased esindasid kooli väärikalt. Neile anti peale grupijuhi Darja Günteri kiituskirja ka Eesti Merekooli direktori käskkirjaga nr 4-1/25/39 ametlik kiitus:

 

"Türgi koostööprojekti korraldajate, osalenud teiste riikide grupijuhtide ja õpilaste poolt merekooli õpilastele avaldatud tunnustuse kohta viisaka ja lugupidava hoiaku, valmisoleku eest aidata ja oskuse eest luua sooja ning toetavat õhkkonda"

 

Projekti esimesel päeval külastasime AFAD-i peakontorit ning Sakarya linnavalitsust, kus kohtuti kohtuti ka linnapea asetäitjaga. Samuti käidi maavärinate muuseumis, kus osalejad said kogeda 6.8 magnituudiga maavärinat simulaatoris. Igal õhtul toimusid kultuuriõhtud, kus osalejad tutvustasid oma riiki, kultuuri ja rahvustoite. Eesti kõrval osalesid projektis ka õpilased ja juhendajad Türgist, Serbiast, Bulgaariast ja Rumeeniast.

 

Teine päev oli üks kõige huvitavamaid!

Meil oli ainulaadne võimalus kõrvalt jälgida riikliku tasandi päästeõppusi, mis olid muljetavaldavad nii ulatuselt, kui ka detailsuselt. Nägime:

  • tehisliku katastroofi tagajärgede likvideerimist, kus päästjad evakueerisid inimesi radioaktiivsest tsoonist,
  • 7.2 magnituudise maavärina järgset päästeoperatsiooni, mille käigus otsiti ellujäänuid varemetest. Stsenaarium oli eluline ja emotsionaalne - kohalike näitlejate kehastatud "sugulased" jooksid paanikas rusude vahele ja segasid päästetöid. Olukorra lahendamiseks kaasati sõjavägi, politsei ja kiirabi, kes pakkusid ka psühholoogilist abi,
  • samuti toimus inimeste päästmine üleujutuse järgses olukorras - kahjuks ei jõudnud me seda osa õppusest ise jälgida.

Türgi riigil on selles valdkonnas väga palju näidata ja jagada – arvestades, kui sageli seal loodusõnnetusi esineb, on nende valmisolek ja professionaalsus muljetavaldav. See kogemus andis meile hindamatu võimaluse näha, kuidas kriisiolukordades tegutsetakse päriselt.

 

Järgmisel päeval viibisime terve päeva Sakarya Ülikoolis.

Ülikoolilinnak on tohutult suur ja väga roheline - seal asub 5 instituuti, üle 100 teaduskonna, 3 kutsekooli ja 1 konservatoorium. Rohkem kui 40% teaduskondadest pakub õpet täielikult inglise keeles. Seetõttu õpivad siin tudengid kõigilt mandritelt. Tegemist on avalikkusele suletud alaga, kus on olemas oma bussiliinid, poed, kohvikud, raamatukogud (suurim neist on avatud ööpäevaringselt) ning palvepaigad, sealhulgas kirikud ja mošeed. Linnak asub kaunil mäel ja pakub imelisi vaateid Sapanca järvele.

 

Iga riik sai ülesandeks valmistada ette esitluse, kus hinnatakse loodusõnnetusi ja katastroofe, asjakohaseid seadusi ning meetmeid, mida on rakendatud enne hädaolukorda, selle ajal ja pärast seda.

 

Õppuste päev - nüüd oli meie kord aktiivselt tegutseda!

Saime proovida kokkuvarisenud maja simulatsioonis kuulamismeetodit: rühm liigub vaikselt mööda varemeid, seejärel hüüab keegi: „Oleme päästjad! Kas keegi on elus?“ Pärast seda kuulatakse viis sekundit tähelepanelikult, kas kostub karjumist või koputusi. Seejärel korratakse tegevust. Kui keegi kuuleb midagi, minnakse vaikselt ja märkamatult tagasi peakoordinaatori juurde ning antakse teada, kust suunast midagi kuulda oli. See koht märgistatakse värviga.

Teine rühm puurib ava suure trelliga. Pneumaatiliste lõikuritega saab lõigata metallarmatuuri ja puitkonstruktsioone. Elektro-pneumaatilise tõsteseadmega tõstetakse suuri ja raskeid betoonpaneele.

Kolmas rühm sai võimaluse ronida varemetesse. See osa oli päris raske. Simulatsioonis olid väga kitsad tunnelid, kohati ka kividega. Sees ei saanud isegi käpuli liikuda – ainult pikali. Sees oli pikk labürint. Roomates tundus, nagu see ei lõppeks kunagi. Põlvedele ja küünarnukkidele oli valus. Kui aga mõelda, et see on päris päästeoperatsioon ja sees on inimesed, siis ei ole see enam mingi nali.

Päeva lõpus said kõik osalejad AFADi esmaabi-seljakotid koos varustusega ning sertifikaadid.

Pildid ja videodlink opens on new page

 

Viimati muudetud 30.05.2025.