15. mail toimus Järvamaa Kutsehariduskeskuses Roheoskuste programmi kolmas koostööseminar pealkirjaga „Õppejõudude ja kutseõpetajate roheoskused“, kus esitleti esimesi kokkulepitud roheoskuseid, horisontaalsete roheoskuste kontseptiooni ning kaardistati õppejõudude ja kutseõpetajate koolitusvajaduse

Haridus- ja Noorteamet viib koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga 2026. aastani ellu Roheoskuste programmi, mille raames integreeritakse roheoskused õppekavadesse ning koolitatakse välja üle 3000 inimese.  Roheoskuste programmi eesmärk on luua ja pakkuda tööturu vajadusi arvestavaid õppimisvõimalusi, et viia ettevõtluses ellu rohepööret.  

Koostööseminari juhtis Tallinna Tehnikaülikooli rohepöörde ja kestlikkuse nõunik Helen Sooväli-Sepping.  

Päeva esimeses töötoas arutati, kuidas lõimida horisontaalsed roheoskused õppekavadesse, et tööturule jõuaksid erialaste roheoskustega spetsialistid. Valdkondlike töörühmade esindajad tutvustasid oma töö tulemusi, millest põnevaim oli olulisemate ja arendamist vajavate valdkondlike roheoskuste nimetamine. Nendest lähtuvalt on sõnastatud õpiväljundid ehk oodatavad õpitulemused ja toodud need välja ka erinevate kvalifikatsioonitasemete lõikes (EKR). See tähendab, et üks roheoskus jaguneb omakorda neljaks, kutseharidusest magistrikraadini (EKR tase 4 kuni tase 7). Mida kõrgem kvalifikatsioonitase seda rohkem roheoskuseid omandada tuleb. 

Roheoskuste programmi juhi Anna Traksmaa sõnul jäid valdkondi läbivate roheoskustena kõlama kriitiline ja süsteemne mõtlemine, kestliku arengu mõistmine, kliima- ja keskkonnaalaseid regulatsioone ning nende rakendamise ja mõju mõistmine, keskkonnamõju vähendamise strateegiate rakendamine, ressursside säästlik kasutus ja tootmisjääkide väärindamine, samuti oskus toota energiatõhusalt. 

Rohereformist ja kliimaseadusest andis ülevaate Maria Värton Kliimaministeeriumist. Seejärel jätkus töö teises töötoas, mille raames kaardistati õppejõudude ja kutseõpetajate õppimisvajadusi. Konsortsiumide esindajad leidsid, et roheteemasid on nii ettevõtete töötajatele kui ka õppeasutuste pedagoogilisele personalile kohane õpetada erialaoskuste kaudu. Koolitused peaksid lähtuma praktilistest näidetest ja lahendusele orienteeritud probleemidest, teooria on vajalik kohe ka praktikasse rakendada ja seejuures on oluline teha koostööd ettevõtetega. Olulise teemana toodi esile õppejõudude endi pidev täiendõpe, mis ühendavad rohemuutuste arengud ja võimalused ettevõtlustrendidega. 

Koostööseminari lõpetasid põnevad ringkäigud Järvamaa Kutsehariduskeskuses. Külastati kooli ehitus-, tehnika- ning õppetalli- ja farmi.   

Täname osavõtu eest: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Lennuakadeemia, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Mereakadeemia, Eesti Merekool, Haridus-  ja Teadusministeerium, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Kliimaministeerium, Luua Metsanduskool, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Räpina Aianduskool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tallinna Teeninduskool, Tartu Kunstikool, Tartu Rakenduslik Kolledž, Tartu Ülikool, Võrumaa Kutsehariduskeskus, Kehtna Kutsehariduskeskus, Viljandi Kutseõppekeskus.  

Roheoskuste programmi viib ellu Haridus- ja Noorteamet koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning seda rahastatakse Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu reformi "Ettevõte rohepööre" investeeringu "Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks" vahenditest.