Siseveelaeva laevajuht vilistlase lugu
Vilistlase lugu (Rainer Napits)
- Millal lõpetasid Eesti Merekooli siseveelaeva laevajuhi eriala?
2005. aastal
- Miks valisid õppimiseks Eesti Merekooli?
Kaitseväest tulles olin hakanud mõtteid mõlgutama merehariduse valimisest. Lahenduse tõigi mu ellu koolivend, kes leidis Eesti Merekooli Tartu filiaali voldiku. Suurest imestusest, et Tartus on ka merekool, tekkiski mõte teekond ette võtta. Õpinguteed alustades oli mul ikka loomulikult veel alles kahtlusi ja kõhklusi, kuid mäletan, et need said pühitud kadunud õppejõu, Tartu filiaali tollase osakonna juhataja Paul Kooseri esimesel tunnil, kus uhkes meremehevormis õppejõud tõi valgust kõigele ees ootavale, mis järgmise kahe aasta jooksul juhtuma hakkab.
- Mis jäi Sulle kooliajast kõige enam meelde?
Kõige enam jäid meelde praktikaperioodid. Pootsman Raul oli nagu otse mõnest merelaevade teemalisest filmist – hoogne, käskiva valju häälega, nõudlik ja konkreetne. Mäletan kursusekaaslase ütlust: “ Ei ole siin midagi maaelust teistmoodi, tööd peab kõvasti tegema.” Meid võeti hästi vastu, sulandusime kolmekesi koondnimega “Tartu jõuk” laeva meeskonda. Kõik oli ülimalt põnev ja nauditav. Ohtrast roostetõrjetööst saime ka aega igapäevastel ülesõitudel kaptenisillal olla, tüürimeeste tööd näha ja võtta osa ka vahimadruste tööülesannetest.
- Miks peaks valima merendusalase hariduse?
Muidugi peaks valima Eesti Merekooli Tartu filiaali. Meil on ju siin kaks suurt laevatatavat järve ja neid ühendav Emajõgi.
- Millega oled tegelenud pärast kooli lõpetamist?
Merekooli lõppedes sain endale madruse töökoha kohalikul suurimal reisilaeval m/l Pegasus ja asusin ka ühtlasi õppima Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia erialale. Aja kulgedes hakkasid tööpõli ja koolielu omavahel kokku põimima. Kaks aastat madrusena töötamist ja ühtlasi ka intensiivset praktilist laevasõiduõpet tõid mulle lõpuks aastal 2008 kapteni ametikoha. Lõpetasin Tartu ülikooli keskkonnatehnoloogia erialal aastal 2010, tehes lõputöö teemal “Emajõe navigatsioonitingimused”. Minu silmis oli nüüd kaks omandatud eriala lõplikult kokku sõlmitud.
- Kus/kellena hetkel töötad?
Sõidan kaptenina m/l Pegasust tänini. Olen senini sõidutanud ligi 135 000 reisijat ja lähenemas on 18-nes hooaeg. Navigatsioonihooaja jooksul sõidutame regulaarsete väljumistega ja tšarterreisidega
kokku keskmiselt 9000 reisijat. Laev on läbi aja olnud ka üheks olulisemaks praktikakohaks Tartu filiaali õppuritele, lisaks toimuvad meil ka iga aasta reisilaevajuhtide täiendkoolitused.
Vilistlase lugu (Rainer Napits)
- Millal lõpetasid Eesti Merekooli siseveelaeva laevajuhi eriala?
2005. aastal
- Miks valisid õppimiseks Eesti Merekooli?
Kaitseväest tulles olin hakanud mõtteid mõlgutama merehariduse valimisest. Lahenduse tõigi mu ellu koolivend, kes leidis Eesti Merekooli Tartu filiaali voldiku. Suurest imestusest, et Tartus on ka merekool, tekkiski mõte teekond ette võtta. Õpinguteed alustades oli mul ikka loomulikult veel alles kahtlusi ja kõhklusi, kuid mäletan, et need said pühitud kadunud õppejõu, Tartu filiaali tollase osakonna juhataja Paul Kooseri esimesel tunnil, kus uhkes meremehevormis õppejõud tõi valgust kõigele ees ootavale, mis järgmise kahe aasta jooksul juhtuma hakkab.
- Mis jäi Sulle kooliajast kõige enam meelde?
Kõige enam jäid meelde praktikaperioodid. Pootsman Raul oli nagu otse mõnest merelaevade teemalisest filmist – hoogne, käskiva valju häälega, nõudlik ja konkreetne. Mäletan kursusekaaslase ütlust: “ Ei ole siin midagi maaelust teistmoodi, tööd peab kõvasti tegema.” Meid võeti hästi vastu, sulandusime kolmekesi koondnimega “Tartu jõuk” laeva meeskonda. Kõik oli ülimalt põnev ja nauditav. Ohtrast roostetõrjetööst saime ka aega igapäevastel ülesõitudel kaptenisillal olla, tüürimeeste tööd näha ja võtta osa ka vahimadruste tööülesannetest.
- Miks peaks valima merendusalase hariduse?
Muidugi peaks valima Eesti Merekooli Tartu filiaali. Meil on ju siin kaks suurt laevatatavat järve ja neid ühendav Emajõgi.
- Millega oled tegelenud pärast kooli lõpetamist?
Merekooli lõppedes sain endale madruse töökoha kohalikul suurimal reisilaeval m/l Pegasus ja asusin ka ühtlasi õppima Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia erialale. Aja kulgedes hakkasid tööpõli ja koolielu omavahel kokku põimima. Kaks aastat madrusena töötamist ja ühtlasi ka intensiivset praktilist laevasõiduõpet tõid mulle lõpuks aastal 2008 kapteni ametikoha. Lõpetasin Tartu ülikooli keskkonnatehnoloogia erialal aastal 2010, tehes lõputöö teemal “Emajõe navigatsioonitingimused”. Minu silmis oli nüüd kaks omandatud eriala lõplikult kokku sõlmitud.
- Kus/kellena hetkel töötad?
Sõidan kaptenina m/l Pegasust tänini. Olen senini sõidutanud ligi 135 000 reisijat ja lähenemas on 18-nes hooaeg. Navigatsioonihooaja jooksul sõidutame regulaarsete väljumistega ja tšarterreisidega
kokku keskmiselt 9000 reisijat. Laev on läbi aja olnud ka üheks olulisemaks praktikakohaks Tartu filiaali õppuritele, lisaks toimuvad meil ka iga aasta reisilaevajuhtide täiendkoolitused.